Ujulate ja basseinide nõuded: sotsiaalministri määrus nr 38 ujula pidajale

Ujulate, basseinide ja veekeskuste vee nõuded on Eestis sätestatud sotsiaalministri 21.08.2025 määruses nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (RT I, 26.08.2025, 6). Määrus kehtib alates 1. septembrist 2025 ja selle kehtivas redaktsioonis ei ole muudatusi. Volitusnorm on rahvatervishoiu seaduse (RTS) § 20 lõige 2, ujula pidaja kohustuse aluseks on RTS § 20 lõige 1. Järelevalvet teeb Terviseamet (RTS § 32 lg 1).

See leht kirjeldab akti tervikuna: kellele see kehtib, kuidas see on üles ehitatud ning mida see ujula pidajalt vee osas nõuab ja mida ei nõua. Üksikud teemad (mõõtmised, laborikontroll, näitajad) on lahti kirjutatud artiklites.

Kellele määrus kehtib

Teenuseosutaja on iga isik või asutus, kes osutab ujumis- ja suplusteenuseid tasu eest või tasuta (määruse nr 38 § 1 lg 2; RTS § 20 lg 1). Seletuskirja järgi (see ei ole norm) hõlmab see avalikke ujulaid, spaasid, veekeskusi ning hotellide, koolide ja lasteaedade basseine. Määruse § 1 lõige 3 sätestab ka erandid, näiteks looduslikku läbivoolavat vett või pinnavett kasutavate rajatiste kohta. Nende täpne ulatus tuleb kontrollida akti tekstist Riigi Teatajas.

Eelmine reguleerimisviis oli Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (RT I 2007, 26, 149), mille viimane redaktsioon kehtis kuni 31.08.2025. Määruse nr 38 viies paragrahvis ei ole vana akti kehtetuks tunnistamise sätet, mistõttu selle formaalset alust ei saa siin kinnitada. Vana akti viimase redaktsiooni kehtivus lõppes Riigi Teataja andmetel 31.08.2025.

Kuidas määrus on üles ehitatud

Määrus on lühike: viis paragrahvi ja ühtegi lisa.

Ohutuse, ruumide ja vetelpääste nõuded (§ 2) jäävad siin kõrvale, sest need ei puuduta vee kvaliteeti. Skerry hindab ainult vee osa.

Mida määrus vee osas nõuab

• Vee kvaliteet. Teenuseosutaja tagab vee nõuetekohase kvaliteedi ja annab kasutajatele sellekohast teavet (§ 3 lg 1). Basseini täitmiseks kasutatav vesi peab vastama veeseaduses sätestatud joogivee nõuetele (§ 3 lg 2).
• Mikrobioloogia (§ 3 lg 3): coli-laadsed bakterid kuni 20 PMÜ/100 ml, enterokokid kuni 10 PMÜ/100 ml, Pseudomonas aeruginosa ei ole lubatud ühegi 100 ml proovis, stafülokokid kuni 10 PMÜ/100 ml, kolooniate arv 37 °C juures kuni 100 PMÜ/ml.
• Füüsikalis-keemilised näitajad (§ 3 lg 5): värvus, hägusus, pH 6,7–8,0, ammooniumioon, nitraat, oksüdeeritavus, vaba kloor 0,5–1,5 mg/l, seotud kloor, isotsüanuurhape. Täpsed arvud on artiklis basseinivee näitajate kohta.
• Laborikontroll. Kõiki § 3 lõigete 3 ja 5 näitajaid kontrollitakse laboris vähemalt kord kuus. Tulemused edastatakse Terviseametile esimesel võimalusel (§ 4 lg 1). RTS § 20 lg 1 p 1 nõuab akrediteeritud laborit.
• Kohapealsed mõõtmised. Temperatuur, pH, vaba ja seotud kloor vähemalt kolm korda päevas: enne avamist, päeva keskel ja lõpus (§ 4 lg 3). Tulemused dokumenteeritakse korduvkasutust võimaldaval viisil (§ 4 lg 4).
• Kordusproov. Kui vesi on saastunud, saastus on kahtlus või saaste on kõrvaldatud, tehakse kordusproov. Mikrobioloogiliste piiride ületamise kahtluse korral tehakse kontroll esimesel võimalusel (§ 4 lg 2).
• Mittevastavus. Kohe selgitatakse välja põhjused, rakendatakse meetmed, teavitatakse Terviseametit ja vajaduse korral suletakse bassein (§ 4 lg 5).
• Teavitus. Ujula avaldab teabe vee kvaliteedinäitajate kohta (RTS § 20 lg 1 p 2) ja teavitab kasutajaid vee ja ruumi temperatuurist ning basseini sügavusest (§ 2 lg 1 p 3). Teabe vormi, kohta ja sagedust akt ei täpsusta.

Mida määrus ei sätesta

Võrreldes varasema määrusega (Vabariigi Valitsuse määrus nr 80) on uus akt oluliselt vähem ettekirjutav. Akti tekstis ei ole:

• vee täielikku vahetust või ringlusaega;
• nõuet värske vee lisamiseks külastaja kohta (seletuskirja järgi 30 liitrit külastaja kohta päevas on jätkuvalt tugev soovitus, mitte norm);
• filtri tagurpidi pesu sagedust;
• basseini iga-aastast tühjendamist (seletuskirja järgi tehakse seda vastavalt vajadusele);
• automaatse doseerimise nõuet;
• logide vorme ja säilitamistähtaega;
• eraldi luba, hügieenipassi või registreerimist ujula tegevuseks (muud registreeringut tekstis ei leitud, kuid selle puudumist ei saa täielikult välistada).

Need puudumised ei tähenda, et neid asju ei peaks tegema. See tähendab, et määrus ei tee neist õigusnormi, ja otsused on ujula pidaja enda vastutusel. Kui keegi esitab sellise nõude määruse nõudena, küsige paragrahvi ja lõike numbrit.

Sanktsioonid

RTS § 20 rikkumise eest eraldi trahvi sätet rahvatervishoiu seaduse 7. peatükis (§ 34–37) ei ole. See ei tähenda, et rikkumisel puuduksid tagajärjed: Terviseamet saab kasutada järelevalvemeetmeid ja sulgemine on kirjas määruse enda § 4 lõikes 5. Täpsem ülevaade on lehel Terviseameti järelevalve ujulale.

Artiklid sel teemal

Õiguslikud allikad

• Sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“, RT I, 26.08.2025, 6: https://www.riigiteataja.ee/akt/126082025006
• Rahvatervishoiu seadus § 20, § 29, § 32–38: https://www.riigiteataja.ee/akt/118032026017
• Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80 (kehtivus lõppes 31.08.2025): https://www.riigiteataja.ee/akt/123082011004

See tekst ei ole õigusnõustamine. Vastutus nõuete täitmise eest jääb ujula pidajale.