Ujula käitaja kohustused Eesti õiguse järgi

Määruse § 3 lg 3 (mikrobioloogilised) ja lg 5 (füüsikalis-keemilised) näitajaid uuritakse laboris vähemalt kord kuus, et teha kindlaks vastavus vee kvaliteedinõuetele.

Laboratoorsete analüüside tulemused esitatakse Terviseametile „esimesel võimalusel“. Konkreetset tähtaega päevades õigusaktis ei ole; ka RTS § 29 lg 2 kohane andmete esitamine vee terviseohutuse infosüsteemi on seotud selle kohustusega (tõlgendus).

Basseinivee temperatuur, pH ning vaba ja seotud kloor määratakse iga päev vähemalt enne basseini avamist, tööpäeva keskel ja tööpäeva lõpus.

Igapäevaste mõõtmiste tulemused dokumenteerib teenuseosutaja „taasesitamist võimaldaval viisil“ (nii, et neid saab hiljem esitada). Vormi ja talletamise viisi määrus ei sätesta; säilitamise tähtaega ei ole.

Vee saastumise või selle kahtluse korral ning pärast saaste likvideerimist tehakse kordusproov, et kontrollida meetmete tõhusust ja vastavust. Kui kahtlustatakse mikrobioloogiliste piirväärtuste (§ 3 lg 3) ületamist, tehakse kontroll esimesel võimalusel.

Kui basseinivesi ei vasta nõuetele, selgitab teenuseosutaja kohe välja mittevastavuse põhjused ja rakendab vajalikud meetmed, teavitab mittevastavusest Terviseametit ning vajaduse korral sulgeb basseini. Määrus ei täpsusta, mitu tundi tähendab „kohe“ (tõlgendus).

Basseini täitmiseks kasutatav vesi peab vastama joogiveele kehtestatud nõuetele (määruse viide: „veeseaduses joogiveele kehtestatud nõuded“). Allikadokument (veevarustaja kvaliteediandmed) või oma uuringud näitavad vastavust; nitraadi (+20) ja oksüdeeritavuse (+3) vahe määramiseks on vaja basseini juhitava vee näitu. Määrus ei nimeta, millised õigusaktid täpselt kehtivad (tõlgendus).

Teenuseosutaja avaldab teabe ujulas kasutatava vee kvaliteedinäitajate kohta (RTS § 20 lg 1 p 2) ja tagab, et teenusekasutajad saavad vastava teabe (§ 3 lg 1). Vormi, kohta, sisu ja uuendamise sagedust õigusakt ei sätesta (tõlgendus).

Teenusekasutajatele antakse teavet basseinivee ja ruumide (sealhulgas saunade) temperatuuride ning basseini sügavuse kohta. Seletuskiri soovitab teabe paigutada nähtavasse kohta (see ei ole õigusnorm).

Teenuseosutaja tagab vee kontrolli ja uuringud akrediteeritud laboris (RTS § 20 lg 1 p 1). Akrediteeringu ulatus peab hõlmama kasutatavaid meetodeid. Kas see hõlmab ka kohapealseid mõõtmisi, õigusakt selgelt ei ütle (tõlgendus).

Ujula valdaja peab esitama andmed vee terviseohutuse infosüsteemi (VTI) või edastama need Terviseameti kaudu; Terviseamet on vastutav töötleja. Andmete sisu ja vorm tulenevad infosüsteemi põhimäärusest, mida me ei lugenud (tõlgendus).

Kui vee desinfitseerimiseks kasutatakse muid meetodeid kui kloreerimine (nt UV, ultrafiltratsioon, osoonimine), ei määrata § 3 lg 5 p 7–9 näitajaid ainult siis, kui meetodid tagavad desinfitseerimise ega tekita tervisele ohtlikke jääkprodukte. Terviseamet soovitab enne kloorist loobumist teha riskihindamise ja koostada vee kvaliteedi tagamise süsteemi (soovitus, mitte õigusnorm).

Kui Terviseamet on veeseaduse § 85⁴ riskianalüüsi alusel valinud objekti prioriteetseks tarbimiskohaks, korraldab selle omanik Legionella seire Terviseameti analüüsis määratud sagedusel ja piirväärtusega < 1000 CFU/l; riski tuvastamisel rakendatakse SM 61 § 13 lg 1 p 2–4 meetmeid. Seda kohustust ei ole, kui Terviseamet objekti ei valinud, ja ujula puhul pole valik teada.

Laboratoorne kontroll vähemalt kord kuus (§ 4 lg 1).

Laboratoorne kontroll vähemalt kord kuus (§ 4 lg 1).

Ühes 100 ml proovis ei ole lubatud. Laboratoorne kontroll vähemalt kord kuus (§ 4 lg 1).

Laboratoorne kontroll vähemalt kord kuus (§ 4 lg 1).

Laboratoorne kontroll vähemalt kord kuus (§ 4 lg 1).

Laboratoorne kontroll vähemalt kord kuus (§ 4 lg 1).

1 NHÜ = 0,58 mg kaoliini (SiO2) dm³ kohta. NHÜ võrdsus NTU või FNU ühikuga ei ole kontrollitud. Kohapealset hägususe mõõtmist määrus ei nõua (§ 4 lg 3 seda ei nimeta). Laboratoorne kontroll vähemalt kord kuus (§ 4 lg 1).

Mõõtmine kohapeal vähemalt 3 korda päevas: enne avamist, päeva keskel ja lõpus (§ 4 lg 3), lisaks laboris vähemalt kord kuus (§ 4 lg 1).

Laboratoorne kontroll vähemalt kord kuus (§ 4 lg 1).

Piirväärtus on vahe: basseinivee kontsentratsioon võib ületada basseini juhitava (veevärgi) vee kontsentratsiooni kuni 20 mg/l võrra. Laboratoorne kontroll vähemalt kord kuus (§ 4 lg 1).

Piirväärtus on vahe: basseinivee oksüdeeritavus võib ületada basseini juhitava vee oksüdeeritavust kuni 3 mg/l O2 võrra. Laboratoorne kontroll vähemalt kord kuus (§ 4 lg 1).

Ei kehti, kui vett desinfitseeritakse muul viisil kui kloreerimisega ja see tagab desinfitseerimise ilma inimese tervisele ohtlike jääkproduktideta (§ 3 lg 7). Mõõtmine kohapeal vähemalt 3 korda päevas ja laboris vähemalt kord kuus.

Kuni +31 °C veetemperatuuril ≤ 0,4 mg/l, üle +31 °C veetemperatuuril ≤ 0,5 mg/l; tabelis on näidatud esimene väärtus. Ei kehti, kui vett desinfitseeritakse muul viisil kui kloreerimisega (§ 3 lg 7). Mõõtmine kohapeal vähemalt 3 korda päevas ja laboris vähemalt kord kuus.

Määratakse ainult siis, kui kasutatakse kloori stabilisaatorina isotsüanuurhapet. Ei kehti, kui vett desinfitseeritakse muul viisil kui kloreerimisega (§ 3 lg 7). Laboratoorne kontroll vähemalt kord kuus (§ 4 lg 1).

Muudele basseinidele kui kooli- ja väikelastebassein piirväärtust kehtestatud ei ole; temperatuuri mõõdetakse kohapeal vähemalt 3 korda päevas (§ 4 lg 3) ja basseinikasutajaid teavitatakse vee ja ruumide temperatuurist (§ 2 lg 1 p 3).

Määrus ei määratle mõistet „koolibassein“ (tõlgendus). Mõõtmine kohapeal vähemalt 3 korda päevas (§ 4 lg 3).

Määrus ei määratle mõistet „väikelaste bassein“ (tõlgendus). Mõõtmine kohapeal vähemalt 3 korda päevas (§ 4 lg 3).

Kehtib ainult siis, kui Terviseamet on veeseaduse § 85⁴ lg 1 riskianalüüsi alusel valinud objekti prioriteetseks tarbimiskohaks (üldsusele avatud valdus, mis ei ole kodumajapidamine); siis korraldab seire omanik. Kas ujula on selline koht, otsustab Terviseamet; loendit me ei leidnud. Ujula basseinivee kohta Legionella piirväärtust määrus nr 38 ei sätesta.