Selles tekstis eristame kaht asja: mis on õigusakt ja mis on kasutuspraktika. Segamini ajades tehakse halbu otsuseid.
Eesti määrus seab seotud kloorile piirväärtuse. Sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (edaspidi määrus nr 38) sätestab § 3 lõike 5 punktis 8, et seotud kloor on kuni 0,4 mg/l, kui basseinivesi on kuni +31 °C, ja kuni 0,5 mg/l, kui vesi on soojem kui +31 °C. Vaba kloori piirid on 0,5–1,5 mg/l (punkt 7). Mõlemad piirid kehtivad ainult kloorimise korral: kui desinfitseeritakse muul viisil, võib § 3 lõike 7 alusel nende näitajate määramata jätta (vt artiklit kloorivaba desinfitseerimise kohta).
Mõlemad tuleb mõõta kohapeal vähemalt kolm korda päevas (§ 4 lõige 3) ning laboris vähemalt kord kuus (§ 4 lõige 1).
Vaba, seotud ja üldkloor
Veele lisatud kloor jaguneb kaheks. Üks osa jääb tugevalt desinfitseerivas vormis: seda mõõdetakse vaba kloorina. Teine osa reageerib vees olevate lämmastikuühenditega (ammooniumiooni, uurea, aminohapetega) ja muutub kloramiinideks ehk seotud klooriks. Seotud kloor desinfitseerib palju nõrgemalt. Üldkloor on vaba ja seotud kloori summa.
Seotud kloori ei mõõdeta otse. DPD-meetodil loetakse samast proovist järjest vaba kloor ja üldkloor, ning vahe on seotud kloor.
| Vaba kloor | Üldkloor | Seotud kloor | Hinnang temperatuuril kuni +31 °C |
|---|---|---|---|
| 1,1 mg/l | 1,3 mg/l | 0,2 mg/l | vastab (piir 0,4) |
| 0,9 mg/l | 1,3 mg/l | 0,4 mg/l | vastab piiril, kui „kuni“ hõlmab piiri |
| 0,6 mg/l | 1,3 mg/l | 0,7 mg/l | ei vasta |
Määruses on piirid sõnastatud kujul „kuni X“. Seletust, kas X ise on lubatud, määrus ei anna; meie hinnang arvestab piiri lubatuna, kuid see tuleb kinnitada Terviseametiga. Praktikas ärge planeerige tööd täpselt piirile.
Üks arvutus on oluline: kolmandas reas on vaba kloor 0,6 mg/l, mis on vaba kloori piirides, ent seotud kloor on ligi 1,75 korda üle lubatu. Üldkloori näit üksi ei ütle midagi, seega tuleb alati mõõta mõlemat.
Mõõteriista viga on madalatel kontsentratsioonidel sageli sama suur kui vahe ise. Üks lugemine ei anna kindlust, vaja on trendi. See on üldine mõõtepraktika, mitte määruse nõue.
Kust seotud kloor tuleb
Lämmastikuühendid tulevad vette külastajatega: higi, uriin, sülg, nahaosakesed, kosmeetika. Seotud kloor koguneb, kui päevane lämmastikuühendite sissetoomine ületab nende eemaldamise. Eemaldamiskanaleid on vähe ja need on kirjeldatud allpool.
Reguleeritud näitajatest peegeldab sama koormust ammooniumioon: määruse nr 38 § 3 lõike 5 punkti 4 järgi kuni 0,5 mg/l. Samuti on piiratud nitraadi ja oksüdeeritavuse lisandumine: nitraadiioon võib olla kuni 20 mg/l ja oksüdeeritavus kuni 3 mg/l O2 suurem kui basseini antava vee vastav näitaja (punktid 5 ja 6). Kui ammoonium läheneb piirile, on koormus liiga suur, isegi kui seotud kloor on veel lubatud.
Miks lõhn viitab liiga vähesele vabale kloorile
Vaba kloor lubatud vahemikus ei lõhna praktiliselt üldse. „Kloorilõhn“, mida inimesed kurdavad, tuleb peamiselt kloramiinidest, ehk juba reageerinud klooris. Seega bassein, mis lõhnab tugevalt, sisaldab tavaliselt vähe vaba ja palju seotud kloori.
Sellest tuleneb tüüpviga: külastajad kurdavad lõhna üle, haldaja vähendab doseerimist, vaba kloori jääb veel vähem, tekib rohkem kloramiine ja lõhn tugevneb. Lahendus on vastupidine: kõigepealt mõõta vaba ja üldkloori, seejärel otsustada.
Šokkkloorimine
Šokkkloorimine tähendab vaba kloori kontsentratsiooni tõstmist nii kõrgele, et kloramiinid oksüdeeruvad. Keemia annab kaks viidet:
- Ammoniaagi oksüdeerimiseks lämmastikuni (nn murdepunkt ehk breakpoint) kulub ligikaudu 7,6 mg kloori ühe mg ammoniaagilämmastiku kohta. Ammooniumiooni piirväärtus 0,5 mg/l NH4+ sisaldab 0,5 × 14/18 ≈ 0,39 mg/l lämmastikku, mis tähendab ligikaudu 0,39 × 7,6 ≈ 3,0 mg/l kloori murdepunkti jaoks.
- Praktikas kasutatakse sageli reeglit, et vaba kloori sihtväärtus on umbes kümme korda suurem kui seotud kloori sisaldus. Seotud kloor 0,8 mg/l viib sihtväärtuseni umbes 8 mg/l. See on kasutuspraktika, mitte määruse nõue, ja lõpliku annuse määrake toote tootja juhendi ja oma mõõtmiste järgi.
Õiguslikud järeldused:
- Määrus nr 38 šokkkloorimist eraldi ei reguleeri. Vaba kloori ülempiir on 1,5 mg/l (§ 3 lõige 5 punkt 7). Šokkkloorimise ajal on väärtus sellest tunduvalt kõrgem, seega ei vasta vesi sel ajal punkti 7 piirile. Meie tõlgenduse järgi tuleb protseduur teha ajal, mil külastajaid ei ole, ja bassein avada alles pärast väärtuste naasmist lubatud vahemikku. See on tõlgendus, mitte määruse sõnastus.
- Kloorimise ajal ja pärast seda tehtud mõõtmised tuleb dokumenteerida taasesitamist võimaldaval viisil (§ 4 lõige 4). Vormi määrus ei ette näe; kirjutage šokkkloorimise toimingud logisse või protseduuri dokumenti.
- Kasutage ainult selleks ette nähtud toodet ja järgige tootja ohutusjuhiseid. Ärge segage klooritooteid teiste kemikaalidega, sest see võib eraldada ohtlikke gaase.
Šokkkloorimine ei kõrvalda lämmastikuühendite allikat. Kui seda tuleb korrata regulaarselt, on probleem koormuses, vee vahetamises või värske vee kogustes, mitte kloramiinides.
Lahjendamine: värske vee lisamine
Kloramiinide ja teiste lahustunud orgaaniliste ühendite sisaldus tasakaalustub sissetoomise ja eemaldamise suhtes ning peamine eemaldamiskanal on vee asendamine puhtaga. See on üldine praktika.
Määrus nr 38 värske vee kogust ei sätesta. Varem kehtinud Vabariigi Valitsuse määrus nr 80 nõudis vähemalt 30 liitrit värsket vett külastaja kohta, kuid selle nõude uues aktis enam ei ole. Määruse nr 38 seletuskiri (kommentaar, mitte norm) nimetab seda mahtu jätkuvalt tugevalt soovituslikuks. Seega: õiguslik kohustus puudub, soovitus säilib. Vee vahetuse, filtrite ja ringluse kohta vt artiklit ringluse ja veevahetuse kohta.
Praktiline arvutus: 80 külastajat päevas ja 30 l külastaja kohta teeb 80 × 30 = 2400 l ehk 2,4 m³ värsket vett päevas. Kui basseini maht on 300 m³, on see 0,8% mahust päevas. Iga lisatud kuupmeeter tuleb kuumutada, mistõttu värske vee kogus on ka energiakulu küsimus.
Õhk ujulas
Osa kloramiinidest läheb veest õhku. Ventilatsioon ei eemalda neid veest, vaid ruumist. Määruse nr 38 § 2 lõige 1 nimetab siseklimaati ja ventilatsiooni üldnõuetena, kuid selles artiklis neid ei analüüsita ega anta õhu kloramiinide arvulisi piire. Kui keegi esitab õhu kloramiinide piiri nõudena, paluge näidata õigusakti säte.
Mida külastajale vastata
Lühidalt: lõhn ei tule kloori liigsest kogusest, vaid kloori reaktsioonist vette toodud ainetega. Me mõõdame vaba ja üldkloori, lisame värsket vett ning dušš enne basseini vähendab lõhna. Kellel on kolm päevas mõõtmist logis ja seotud kloori trend kuu lõikes, see vastab ühe minutiga.
Õiguslikud allikad
- Sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“, RT I, 26.08.2025, 6: § 3 lõike 5 punktid 4–8; § 3 lõige 7; § 4 lõiked 1, 3 ja 4. https://www.riigiteataja.ee/akt/126082025006
- Määruse nr 38 seletuskiri (kommentaar, mitte õigusnorm): värske vee soovituslik kogus.
- Terviseamet, „Ujulad ja veekeskused“: vaba ja seotud kloori ning kloramiinide selgitus (teave, mitte norm). https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/ujulad-ja-veekeskused
- Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80 (viimane redaktsioon RT I, 23.08.2011, 4 kehtis kuni 31.08.2025): 30 l nõue.
See tekst ei ole õigusnõustamine ega keemiline nõu. Vastutus nõuete täitmise eest lasub ujula pidajal ning kahtluse korral tasub pöörduda Terviseameti või õigusnõustaja poole.