Määrus ei ütle, kui palju kloori basseini tuleb lisada. Sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (edaspidi SM 38) sätestab vahemiku, kuhu vaba kloori sisaldus peab jääma, ning selle, kui sageli seda mõõdetakse. Doosi arvutab teenuseosutaja ise. Allpool on näidatud, kuidas seda teha ja miks arvutuse tulemus on alles esimene doos, mitte lõplik vastus.
Viidatud määrus kehtib alates 01.09.2025 ja seda ei ole muudetud (seis 31.10.2026).
Mida SM 38 kloori kohta sätestab
| Näitaja | Piirväärtus | Viide |
|---|---|---|
| Vaba kloor | 0,5–1,5 mg/l | SM 38 § 3 lg 5 p 7 |
| Seotud kloor | kuni 0,4 mg/l, kui vee temperatuur on kuni +31 °C; kuni 0,5 mg/l, kui vesi on soojem kui +31 °C | SM 38 § 3 lg 5 p 8 |
| pH | 6,7–8,0 | SM 38 § 3 lg 5 p 3 |
| Isotsüanuurhape (kloori stabiliseerijana kasutamise korral) | kuni 50 mg/l | SM 38 § 3 lg 5 p 9 |
Määrus defineerib vaba kloori kui vees lahustunud klooriühendeid (ümberarvestatuna kloorile), mis on võimelised oksüdeerima lämmastikuühendeid. Seotud kloor on see osa klooriühenditest, mis on reageerinud lämmastiku või orgaaniliste ühenditega. Mõõtemeetodit määrus ei nimeta. Seletuskiri (see ei ole õigusnorm) viitab kohapealsete mõõtmiste puhul fotomeetrile või automaatseadmele.
Vaba ja seotud kloori, pH-d ja veetemperatuuri tuleb mõõta iga päev vähemalt kolm korda: enne basseini avamist, tööpäeva keskel ja tööpäeva lõpus (SM 38 § 4 lg 3). Tulemused dokumenteerib teenuseosutaja taasesitamist võimaldaval viisil (§ 4 lg 4).
Kaks tähelepanekut. Esiteks on vahemik kitsas: ülempiir on alampiirist vaid kolm korda suurem. Määruse sõnastus „võib olla 0,5–1,5 mg/l“ kuulub lõike 5 sissejuhatuse („basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele“) alla, mistõttu loeme seda siduva vahemikuna. See on meie lugemine, mitte eraldi õigusakti seletus. Teiseks ei ole kloorimine ise kohustuslik: kui desinfitseeritakse muul viisil, siis lõike 5 punktides 7–9 nimetatud näitajaid ei määrata (§ 3 lg 7, vt allpool).
Kuidas arvutada
Arvutus koosneb kolmest sammust.
1. Maht. Ristkülikukujulise basseini maht on V = pikkus × laius × keskmine sügavus (m³). Ümara basseini puhul V = π × (läbimõõt / 2)² × keskmine sügavus. Kui sügavus on muutuv, on keskmine sügavus (väikseim + suurim) / 2; see sobib ainult siis, kui põhi tõuseb ühtlaselt. Üks kuupmeeter on 1000 liitrit.
2. Vajalik aktiivne kloor. Soovitud tõus on Δc = soovitud − praegune (mg/l). Kuna 1 mg/l tähendab ühes kuupmeetris 1 grammi, on vajalik aktiivse kloori mass m = Δc × V grammides.
3. Toote kogus. Kui pakendil on märgitud aktiivse kloori massiprotsent w, on toote mass m / (w / 100). Vedela toote puhul, mille kontsentratsioon on antud grammides liitri kohta, saad liitrid otse: m / g_l.
Näide
Bassein 25 × 12,5 m, keskmine sügavus 1,6 m. Maht on 500 m³. Mõõdetud vaba kloor on 0,6 mg/l ja soovitud tase 1,0 mg/l (SM 38 vahemikus 0,5–1,5 mg/l), seega Δc = 0,4 mg/l ja vaja on 0,4 × 500 = 200 g aktiivset kloori.
| Toode | Aktiivse kloori sisaldus | Vajalik kogus |
|---|---|---|
| Naatriumhüpoklorit, vedel | 14 % massist | 200 / 0,14 = 1429 g ehk ligikaudu 1,43 kg |
| Naatriumhüpoklorit, vedel | 150 g/l | 200 / 150 = 1,33 l |
| Kaltsiumhüpoklorit, graanulid | 65 % | 200 / 0,65 = 308 g |
| Naatriumdikloroisotsüanuraat | 56 % | 200 / 0,56 = 357 g |
| Trikloroisotsüanuurhape | 90 % | 200 / 0,90 = 222 g |
Tabelis on tüüpilised sisaldused, mitte universaalsed. Kasuta pakendi või ohutuskaardi väärtust. Vedela toote puhul pööra tähelepanu erinevusele: massiprotsent ja grammid liitris on eri suurused ning nende suhe on toote tihedus. Kui tihedus on 1,2 kg/l, vastab 14 % massist ligikaudu 168 g/l, mitte 140 g/l. Tihedus tuleb ohutuskaardilt.
Sama vastus mis tahes mahule: iga 1 mg/l tõstmiseks 500 m³ basseinis on vaja 500 g aktiivset kloori ehk 3,57 kg 14 % vedelat toodet.
Miks tulemus on vaid esimene doos
Arvutus eeldab, et kogu lisatud kloor jääb vette mõõdetava vaba kloorina. Päris basseinis nii ei juhtu. Osa kloori kulub külastajate toodud ainetele, välibasseinis lagundab osa päikesevalgus, osa lahkub filtri tagurpidi pesu ja lisavee kaudu. Doos jaguneb ühtlaselt üle kogu vee alles pärast ringluse tsüklit, mitte kohe; mõõtmine mõne minuti pärast annab kohaliku, mitte keskmise tulemuse.
Seega annab arvutus esimese koguse ja lõpliku suuruse näitab mõõtmine. Kui kaua oodata, sõltub sinu basseini ringlusest. SM 38 ei sea ringlusajale piiri, nii et oma eesmärk tuleb ise määrata ja mõõtmistega kontrollida.
Mis muudab tegelikku vajadust
Järgnev on üldine keemiapraktika, mitte õigusnorm.
pH. Vaba kloorist on tugevalt desinfitseeriva hüpoklorishappe osa seda väiksem, mida kõrgem on pH. Hüpoklorishappe pKa on ligikaudu 7,5, millest tulenevalt on hüpoklorishappe osa orienteeruvalt 86 % pH 6,7 juures, 77 % pH 7,0 juures, 50 % pH 7,5 juures ja 24 % pH 8,0 juures. SM 38 lubab pH 6,7–8,0, kuid piiri ülemises otsas on sama klooritase tunduvalt nõrgema toimega. Praktikas tasub hoida pH vahemiku alumises pooles ja vaadata pH-d enne doosi suurendamist.
Isotsüanuurhape. Isotsüanuraatide (dikloor, trikloor) iga doosiga satub vette tsüanuurhapet, mis ei lagune; seda vähendab ainult vee asendamine. Seletuskirja järgi tuleb isotsüanuurhappe sisaldust jälgida, kui kasutatakse sellist klooriühendit, ning liigne kogus vähendab vaba kloori toimet ja võib viia mikrobioloogilise saastumiseni. Stöhhiomeetriline hinnang: iga lisatud 1 mg/l kloori annab dikloorist ligikaudu 0,9 mg/l ja trikloroisotsüanuurhappest ligikaudu 0,6 mg/l isotsüanuurhapet. Dikloori puhul jõuaks sisaldus 50 mg/l piirini juba umbes 55 mg/l kumulatiivse kloorikoguse järel, kui vett ei asendata. SM 38 § 3 lg 5 p 9 sõnastus räägib stabiliseeriva aine kasutamisest; kas piirmäär kehtib ka isotsüanuraate sisaldavate klooritoodete kõrvalmõju kohta, määrus ei täpsusta. Mõistlik on jälgida seda igal juhul.
Koormus. Iga külastaja toob vette lämmastikuühendeid ja orgaanikat, mis kulutavad kloori ja tekitavad seotud kloori. Koormuse mõju hindamiseks vaata artiklit kloorivajaduse kohta külastajate arvu järgi.
Päike. Välibasseinis lagundab UV-kiirgus vaba kloori (stabiliseerimata kloor kaob kiiremini). Kui palju, näitab ainult mõõtmine.
Miks annustada osade kaupa
Kui tõus on suur, tasub doos jagada osadeks ja mõõta osade vahel. See on üldine praktika. Põhjused:
- Ülempiir on range: vaba kloor ei tohi olla üle 1,5 mg/l. Üledoseeritud kloori kiiresti ära võtta ei saa, seda saab ainult lahjendada või oodata. Kui basseinivesi ei vasta nõuetele, selgitab teenuseosutaja kohe välja põhjused, rakendab meetmeid, teavitab Terviseametit ja vajaduse korral suleb basseini (SM 38 § 4 lg 5). Kas iga kohapeal mõõdetud kõrvalekalle tuleb Terviseametile teatada, määrus ei täpsusta; see tuleb täpsustada Terviseametiga.
- Kui eeldus oli vale, ilmneb viga pärast esimest osa, kui parandamine on veel odav.
- Käsitsi basseini valatud doos on valamiskohas hetkeks palju tugevam kui keskmine ning võib kahjustada pindu ja tihendeid.
Konkreetse osa suuruse allikat ei ole, seetõttu seda ei anna. Määra see oma basseini tulemuste põhjal: kui palju näit tõusis eelmise doosi järel ja kui kiiresti see jaotus.
Kuhu doos kirja läheb
Määrus ei nõua eraldi doseerimispäevikut. Ta nõuab mõõtmisi (kolm korda päevas) ja nende dokumenteerimist taasesitamist võimaldaval viisil (SM 38 § 4 lg 3–4). Vormi ega säilitustähtaega määrus ei kehtesta. Praktikas on mõõtmiste jada ilma doosita raske selgitada, seega soovitame kirja panna vähemalt aja, toote, koguse ning näidu enne ja pärast. Mõne kuu pärast saad sellest arvutada oma tegeliku kulu, mitte tugineda üldistele eeldustele.
Automaatse doseerimise seadmeid SM 38 ei nõua. Enne 01.09.2025 kehtinud määrus nr 80 nõudis neid suuremate koormuste korral, uus määrus seda ei sätesta. Kui automaatika on olemas, kontrolli seda käsitsi mõõtmisega: näit, mida seade annab, ja näit, mille sa ise fotomeetriga saad, ei pruugi kattuda.
Kui kloori ei kasutata
SM 38 § 3 lg 7 kohaselt ei määrata lõike 5 punktides 7–9 nimetatud näitajaid (vaba kloor, seotud kloor, isotsüanuurhape), kui desinfitseerimiseks kasutatakse muid meetodeid kui kloorimine, tingimusel et need tagavad vee desinfitseerimise ja ei teki tervist ohustavaid jääkprodukte. Seletuskirja järgi soovitab Terviseamet enne kloorimisest loobumist teha riskihindamise ja kavandada veekvaliteedi tagamise süsteemi. See on soovitus, mitte norm. Kas SM 38 § 4 lg 3 kolm korda päevas tehtavad kloorimõõtmised jäävad sel juhul kehtima, määrus ei täpsusta (§ 3 lg 7 nimetab ainult § 3 lg 5 p 7–9); see tuleb täpsustada Terviseametiga.
Õiguslikud allikad
- Sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (RT I, 26.08.2025, 6), § 3 lg 5 p 3, 7–9 ja lg 7, § 4 lg 3–5: https://www.riigiteataja.ee/akt/126082025006
- Rahvatervishoiu seadus § 20 lg 2 (volitusnorm) ja § 32 lg 1 (järelevalve, Terviseamet): https://www.riigiteataja.ee/akt/118032026017
- Sotsiaalministri määruse nr 38 seletuskiri (selgitus, mitte õigusnorm).
- Varem kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80 (kehtivuse lõpp 31.08.2025): https://www.riigiteataja.ee/akt/123082011004
See tekst ei ole õigusnõustamine ega keemiline konsultatsioon. Vastutus nõuete täitmise ja doseerimise eest jääb teenuseosutajale. Kahtluse korral pöördu Terviseameti või Eesti õigusnõustaja poole.