Ostude ja varude planeerimiseks on vaja teada, kui palju aktiivset kloori bassein ööpäevas kulutab. Sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (edaspidi SM 38) seda ei sätesta. Määrus nõuab, et vaba kloor jääks vahemikku 0,5–1,5 mg/l, seotud kloor ei ületaks 0,4 mg/l (vee temperatuuril kuni +31 °C) või 0,5 mg/l (soojema vee puhul) ning et neid näitajaid mõõdetaks iga päev kolm korda (SM 38 § 3 lg 5 p 7–8, § 4 lg 3). Kui palju toodet selleks kulub, oleneb külastajatest, veevahetusest, lisaveest ja päikesest. Siin on mudel, selle piirid ja viis, kuidas saada oma objekti koefitsient.
Mudel
Kolm komponenti liidetakse:
C_külastajad = N × q g/päev N külastajat päevas, q g aktiivset kloori külastaja kohta
C_päike = S × h × k_UV g/päev ainult välibassein
C_lisavesi = V_lisa × c g/päev lisavesi viib kloori endaga kaasa (1 m³ × 1 mg/l = 1 g)
C_kokku = summa
toode = C_kokku / (w / 100) / 1000 kg/päev
Kolmas komponent on füüsikaline: iga väljavoolanud ja värske veega asendatud kuupmeeter viib endaga kaasa nii mitu grammi aktiivset kloori, kui palju mg/l näit on. Kaks esimest sõltuvad koefitsientidest q ja k_UV.
Koefitsientide probleem
q ja k_UV jaoks puudub üks üldkehtiv allikas. SM 38 neid ei sisalda. Kirjanduses on üksikuid väärtusi, kuid need ei ole omavahel võrreldavad. Seux (1988) sai, et 1 tunni järel on kloorivajadus 7,0 g ja 24 tunni järel 10,5 g aktiivset kloori „ekvivalentse ujuja“ kohta (üks pidev ujumistund, mitte külastus). Berg jt (2019) said kahes basseinis 4,12 g ja 11,03 g ujuja kohta; teise basseini mudel ei läbinud statistilisi kontrolle ning autorid ise märgivad, et see väärtus ei kajasta tegelikku kloorivajadust (bassein oli liiga vähe klooritud). Sama artikkel tsiteerib Judd ja Black (2000) laborikatseid kehavedelike analoogidega: 2,8 g ujuja kohta (teisene allikas, originaaltööd me ei lugenud). USA CDC MAHC (5. väljaanne, 2024-12) märgib, et ujujate kloorivajadus võib erineda rohkem kui suurusjärgu võrra; suurim mõõdetud väärtus, 10 g ujuja kohta, viitab samale Seux' tööle ega ole seega sõltumatu kinnitus. Kloori lagunemiskiirust nimetab MAHC raskesti prognoositavaks. Tegelik suurus sõltub külastajate profiilist, dušside kasutamisest, temperatuurist, isotsüanuurhappe sisaldusest ja päikese intensiivsusest.
Seetõttu me „tüüpilist“ väärtust ei anna: koefitsient tuleb sul ise sisestada. Tulemus on nii usaldusväärne kui see koefitsient.
Illustratiivne näide, mitte hinnang (ülalnimetatud kirjanduse väärtused on suuremad): kui q = 2 g, N = 250, lisavesi 8 m³ päevas ja näit 1,0 mg/l, siis C_külastajad = 250 × 2 = 500 g, C_lisavesi = 8 × 1,0 = 8 g, kokku 508 g päevas. 14 % vedela toote puhul on see 508 / 0,14 / 1000 = 3,63 kg päevas, 25,4 kg nädalas ja 108,9 kg 30 päeva kohta.
Kuidas leida oma koefitsient
Kõige usaldusväärsem on sinu enda arvestus. Vaja on kolme arvu sama perioodi kohta: kui palju toodet kulus, mitu päeva ja mitu külastajat. Näide: 30 päeva jooksul kulus 100 kg 14 % toodet ja külastajaid oli 7500.
G_tegelik = 100 × 1000 × 0,14 = 14 000 g aktiivset kloori
lisavee osa = 30 × 8 = 240 g
q = (14 000 − 240) / 7500 = 1,83 g külastaja kohta
See on sinu koefitsient, mis hõlmab sinu külastajaid ja sinu veehooldust. Välibasseini puhul sisaldab see ka päikesekadu, sest eraldi seda ei lahutata.
Kui võrdled tulemust faktiga, ei ole universaalset piiri „kui palju on liiga palju“. Kõige kasulikum on trend: kui koefitsient kasvab kuude kaupa ilma külastajate arvu muutuseta, on põhjus tavaliselt seadmes või protsessis, mitte koormuses.
Millal suur kulu viitab rikkele
Neli tüüpilist juhtu (üldine praktika):
- Leke. Kui lisavett kulub rohkem, kui seletavad aurumine ja filtri pesu, voolab osa kloori lihtsalt veega välja.
- Sondi viga. Kui automaatika näitab vähem, kui tegelikult on, doseeritakse üle. SM 38 ei nõua automaatset doseerimist, aga § 4 lg 3 nõuab kolm korda päevas tehtavaid mõõtmisi. Võrdle automaatse seadme näitu käsitsi fotomeetriga ja märgi lahknevus üles.
- Filter. Ummistunud või kanalitega filter ei eemalda enam orgaanikat ning see kulutab kloori. Märk on hägusus; piirväärtus on SM 38 järgi kuni 2 NHÜ (§ 3 lg 5 p 2), mida kontrollitakse laboris. Vt artiklit hägusest basseinivees.
- Ringlus. Kui vesi läbib doseerimiskohta liiga harva, jaotub doos ebaühtlaselt. SM 38 ei sea ringlusajale piiri, nii et vaata ise vee läbivoolu (artikkel ringluse ja veevahetuse kohta).
Igal juhul on vastus põhjuse otsimine mõõtmiste jadast, mitte doosi suurendamine. Seetõttu on kolm korda päevas täidetud mõõtmispäevik (§ 4 lg 3–4) mitte ainult vastavuse tõend, vaid ka andmeallikas.
Seotud kloor, ammoonium ja koormus
Osa kloorist reageerib lämmastikuühenditega ja muutub seotud klooriks ehk klooramiinideks, mis desinfitseerivad nõrgemalt ja ärritavad nahka, silmi ning hingamisteid. Terviseameti lehe järgi tekitavad klooramiinid ka niinimetatud kloorihaisu, mida peetakse ekslikult liigse kloori tunnuseks. Sama leht märgib: mida suurem on basseini koormus ja vee reostumine ning mida vähem puhastatud ja värsket vett juurde antakse, seda suurem on seotud kloori sisaldus. See on Terviseameti selgitus, mitte õigusnorm.
Õiguslikult on tähtsad kaks piiri. Seotud kloor kuni 0,4 mg/l (kuni +31 °C) või kuni 0,5 mg/l (üle +31 °C), mõõtmine kolm korda päevas (SM 38 § 3 lg 5 p 8, § 4 lg 3). Ammooniumioon (NH4+) kuni 0,5 mg/l, kontroll laboris vähemalt kord kuus (§ 3 lg 5 p 4, § 4 lg 1). Üksikasjalikumalt artiklis seotud kloori kohta.
pH mõju: mida kõrgem pH, seda väiksem on tugevalt desinfitseeriva vormi osa, seega sama näit desinfitseerib aeglasemalt. See on üldine keemia. SM 38 lubab pH 6,7–8,0 (§ 3 lg 5 p 3).
Värske vee lisamine: mida määrus enam ei nõua
Varem kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80 nõudis iga basseinikasutaja kohta päevas vähemalt 30 liitrit värsket vett (soojaveebasseinides 60 liitrit) ja selle kontrolli veemõõtjaga (§ 7 lg 11). See määrus kehtis kuni 31.08.2025. SM 38 tekstis sellist nõuet ei ole.
Seletuskirja järgi on 30 liitrit kasutaja kohta päevas „jätkuvalt tugevalt soovituslik“ terviseohtude ennetamiseks, koos igapäevase arvestusega veemõõtja näitude ja tegeliku külastajate arvu põhjal. See on soovitus, mitte norm, ja seda ei tohi esitada õigusliku nõudena. Soovituse tausta selgitab seletuskiri nii: teatud ühendid, näiteks nitraadid ja tsüanuurhape, vee töötlemisel ei lagune ning nende sisaldus basseinis kasvab pidevalt. Seda toetavad ka SM 38 piirid: nitraat võib olla 20 mg/l võrra suurem kui veevõrgust võetaval veel ja isotsüanuurhapet kuni 50 mg/l.
250 külastajaga päeval tähendab 30 l kasutaja kohta 7,5 m³ päevas. Võrdle oma tegelikku lisavett selle soovitusliku väärtusega.
Lisaveel on soojuskulu: vee soojendamiseks lisavee temperatuurilt basseini temperatuurini kulub E = V × 1,163 × ΔT kWh. Näide: 7,5 m³, basseini vesi 28 °C, lisavesi 10 °C (ΔT = 18 K): 7,5 × 1,163 × 18 ≈ 157 kWh päevas. 30 l on soovituse alampiir, mitte eesmärk, mida vähendada.
Õiguslikud allikad
- Sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (RT I, 26.08.2025, 6), § 3 lg 5 p 2–5 ja 7–8, § 4 lg 1 ja 3–4: https://www.riigiteataja.ee/akt/126082025006
- Sotsiaalministri määruse nr 38 seletuskiri (selgitus, mitte õigusnorm), 30 l soovitus.
- Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80, § 7 lg 11 (kehtivuse lõpp 31.08.2025): https://www.riigiteataja.ee/akt/123082011004
- Terviseamet, „Ujulad ja veekeskused“ (selgitus vaba ja seotud kloori kohta, mitte õigusnorm): https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/ujulad-ja-veekeskused
See tekst ei ole õigusnõustamine ega keemiline konsultatsioon. Vastutus nõuete täitmise eest jääb teenuseosutajale. Kahtluse korral pöördu Terviseameti või Eesti õigusnõustaja poole.