Ringlus ja värske vee lisamine on kaks asja, mida on kõige lihtsam kulude vähendamiseks kärpida. Seni kehtinud määrus nr 80 reguleeris neid arvudega. Alates 01.09.2025 kehtiv Sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (edaspidi SM 38) ei sisalda ringlusaega, vahetatava vee mahtu, filtri kiirust ega lisavee miinimumi. See artikkel eristab selgelt, mis oli varem, mis kehtib praegu ja mis on teenuseosutaja enda otsus.
Mis oli varem (ja ei kehti enam)
Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ kehtis viimases redaktsioonis kuni 31.08.2025. Selle § 7 sisaldas muu hulgas järgmist.
| Teema | Varasem nõue (määrus nr 80, kehtetu) | Viide |
|---|---|---|
| Vee asendamine puhastatud veega | 2 m³ iga basseinikasutaja kohta tunnis | § 7 lg 7 |
| Tsirkulatsiooniaeg veetemperatuuri järgi | kuni +28 °C: mitte rohkem kui 4 tundi; kuni +32 °C: 30 minutit; kuni +36 °C: 10 minutit; kuni +41 °C: 6 minutit | § 7 lg 8 |
| Filtreerimiskiirus ja liivakiht | alla +36 °C: kuni 30 m³/h/m², liivakiht vähemalt 1 m; alates +36 °C: kuni 40 m³/h/m², vähemalt 1,2 m | § 7 lg 12 |
| Värske vesi | vähemalt 30 l basseinikasutaja kohta päevas, soojaveebasseinides 60 l; kontroll veemõõtjaga | § 7 lg 11 |
| Filtri pesu | vähemalt kaks korda kuus, registreeritakse | § 7 lg 5 |
Tabel on ajalooline. Seda ei tohi esitada kehtiva nõudena ega tugineda sellele kontrollis.
Mida SM 38 selle asemel ütleb
SM 38 koosneb viiest paragrahvist ja ringluse, filtrite ega pesu kohta arvulisi nõudeid ei sisalda. Seletuskiri (see ei ole õigusnorm) põhjendab seda nii: määruses ei sätestata enam seda, kuidas vett puhastada ja kuidas toimub veevahetus (vee tsirkuleerimine); teenuseosutajale jääb suurem vastutus ja vabadus valida lahendused. Seletuskiri lisab, et basseinivee korduvkasutamisel tuleb vett puhastada, näiteks filtreerimise, UV-kiirguse, osoneerimise või muude meetoditega.
Kehtima jäävad tulemuse nõuded:
- teenuseosutaja tagab nõuetele vastava veekvaliteedi (SM 38 § 3 lg 1);
- basseiniveeks võetav vesi peab vastama veeseaduses joogiveele kehtestatud nõuetele (§ 3 lg 2);
- mikrobioloogilised näitajad (§ 3 lg 3) ning füüsikalis-keemilised näitajad, sealhulgas pH 6,7–8,0, vaba kloor 0,5–1,5 mg/l ja seotud kloor kuni 0,4 või 0,5 mg/l (§ 3 lg 5);
- kontroll: kolm korda päevas kohapeal ja vähemalt kord kuus laboris (§ 4 lg 1 ja 3);
- mittevastavuse korral põhjuste väljaselgitamine, meetmed, teavitamine ja vajaduse korral basseini sulgemine (§ 4 lg 5).
Ringlus on vahend, mille abil neid tulemusi hoitakse. Kui seda vähendada, ei ole formaalset rikkumist enne, kui mõni näitaja piirist välja läheb, aga siis tuleb sellega tegeleda kohe.
Kaks piiri sunnivad vett asendama ka siis, kui seda otseselt ei nõuta. Nitraat võib olla ainult 20 mg/l võrra suurem kui veevõrgust võetaval veel ja oksüdeeritavus 3 mg/l O2 võrra suurem (§ 3 lg 5 p 5–6); isotsüanuurhappe sisaldus võib olla kuni 50 mg/l (p 9). Need ained vee töötlemisel ei lagune, nii et ilma lisavee või vahetuseta kasvavad nende sisaldused aja jooksul. Seletuskiri peab jätkuvalt tugevalt soovituslikuks lisada 30 liitrit värsket vett kasutaja kohta päevas ja pidada selle üle arvestust veemõõtja ning külastajate arvu järgi. See on soovitus, mitte norm.
Kuidas arvutada oma ringlusaeg
t = V / Q h V basseini maht m³, Q tegelik tsirkulatsiooni vooluhulk m³/h
Näide: bassein 100 m³ veetemperatuuriga 28 °C.
- Vooluhulk 100 m³/h: t = 100 / 100 = 1 h.
- Vooluhulk 40 m³/h: t = 100 / 40 = 2,5 h.
- Vooluhulk 25 m³/h: t = 100 / 25 = 4 h. See on täpselt sama aeg, mida varasem määrus nr 80 lubas kuni +28 °C vee puhul. Seda võib kasutada ainult võrdlusena, ei kehti nõudena.
Oma sihtaja peab teenuseosutaja kehtestama ise, tuginedes seadmete tootja andmetele, koormusele ja mõõdetud veekvaliteedile. Üldised vead:
Maht. Ristkülikukujulise basseini puhul V = pikkus × laius × keskmine sügavus. Projektis märgitud maht on usaldusväärsem kui mõõtmetest arvutatu.
Vooluhulk. Pumba nimivoolu väärtus kehtib nimirõhul. Ummistunud filtri ja torustiku tegeliku takistusega on voog väiksem ning vahe muutub filtri pesutsükli jooksul. Seetõttu tuleb Q mõõta. Arvuta kaks korda: kohe pärast filtri tagurpidi pesu ja enne järgmist pesu. Teist arvu tuleb võrrelda sinu enda eesmärgiga. Kui see on halb, on pesukriteerium liiga kõrge; vt artiklit filtri tagurpidi pesu kohta.
Miks ringluse vähendamine on riskantne
Määrus ei täpsusta proovivõtukohta, aga seletuskiri märgib, et proov tuleks võtta kohast, kus vesi on hästi segunenud, ja laboriproov päevasel ajal, kui koormus on suurim (soovitus). Kui voogu vähendada, võib torus asuv sond näidata head, samal ajal kui basseini kaugemas osas ei uuene vesi enam piisavalt. Kolm korda päevas tehtud mõõtmiste tulemused (§ 4 lg 3) on sel juhul korras, kuid kord kuus tehtud laborianalüüs võib näidata mittevastavust.
Ringluse ja lisavee vähendamisele reageerivad eelkõige pH, vaba ja seotud kloor, ammooniumioon (kuni 0,5 mg/l; § 3 lg 5 p 4) ja hägusus (kuni 2 NHÜ; p 2). Mittevastavuse korral kehtib § 4 lg 5.
Lisavee soojuskulu
Lisavesi on otsene soojuskulu:
E = V × 1,163 × ΔT kWh 1,163 kWh/(m³·K) on vee erisoojus
Näide: 250 külastajat päevas, 30 l kasutaja kohta (soovituslik, mitte nõutav) on 7,5 m³. Kui basseini vesi on 28 °C ja lisavesi 10 °C (ΔT = 18 K), siis 7,5 × 1,163 × 18 ≈ 157 kWh päevas.
SM 38 ei nõua lisavee ega filtri pesu registreerimist (varasem määrus nõudis filtri pesu registreerimist). Kui lisavesi tuleb automaatselt tasemeandurilt ja veemõõtjat keegi ei loe, on sul eeldus, mitte arvestus. Seletuskiri soovitab arvestust, seega on mõistlik seda pidada.
Pumba pöörete reguleerimine
Voo vähendamine allapoole oma sihtväärtust võib halvendada veekvaliteeti. Pöörete reguleerimine (sagedusmuundur) on teine asi: antakse täpselt vajalik vool, kui pump on valitud varuga. Üldine praktika: tegelikku voogu mõõdetakse, alumine pöörete piir määratakse oma ringlusaja eesmärgi järgi ja fikseeritakse muunduri seadistuses; pärast muutust kontrollitakse SM 38 näitajaid mõõtmiste ja laboritulemuste põhjal. Kui palju energiat see säästab, määravad sinu pumba karakteristik ja mõõtmine; protsente me ei anna, sest allikat ei ole.
Pinna- ja põhjavee äravõtt
Vool võib olla õige, aga vesi ikkagi ei uuene. Kerged saasteained (rasv, kosmeetika) koguvad pinnale, rasked (liiv, sete) põhja. Kui äravõtt toimub peaaegu ainult põhjast, jääb pinnakiht korjamata ja kulutab kloori; kui ainult pinnalt, jääb põhi puhastamata. Kontrolli seda, lastes pinnale kerge indikaatori ja jälgides, kus see seisma jääb. Need tsoonid on ka desinfitseerimisprobleemide ja hägususe kohad. See on praktika, mitte õigusnorm.
Basseini tühjendamise kohta: varasem nõue tühjendada bassein vähemalt kord aastas kaotati. Seletuskirja järgi tehakse seda vastavalt vajadusele, lähtudes koormusest, veekvaliteedist, veetöötlusmeetoditest ja tehnilisest korrasolekust.
Õiguslikud allikad
- Sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (RT I, 26.08.2025, 6), § 3 lg 1–3 ja 5, § 4 lg 1, 3 ja 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/126082025006
- Sotsiaalministri määruse nr 38 seletuskiri (selgitus, mitte õigusnorm): ringlus, 30 l soovitus, tühjendamine, proovivõtukoht.
- Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (RT I, 23.08.2011, 4; kehtivuse lõpp 31.08.2025), § 7 lg 5–8, 11 ja 12: https://www.riigiteataja.ee/akt/123082011004
See tekst ei ole õigusnõustamine. Vastutus nõuete täitmise eest jääb teenuseosutajale. Kahtluse korral pöördu Terviseameti või Eesti õigusnõustaja poole.