Hägusus on basseinis nii kvaliteedinäitaja kui ka silmaga nähtav probleem. Sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (edaspidi SM 38) reguleerib seda ühe arvulise piiriga laboratoorses kontrollis. Eraldi nõuet vee selguse kohta või kohapealset hägususe mõõtmist määruses ei ole. Allpool on see, mida tekst ütleb, ja kontrolljärjestus põhjuste leidmiseks.
Mida SM 38 ütleb
- Hägusus mitte üle 2 NHÜ; 1 NHÜ vastab 0,58 mg kaoliini (SiO2) tekitatud hägususele ühes kuupdetsimeetris vees (SM 38 § 3 lg 5 p 2).
- Värvus mitte üle 15 mg/l Pt (§ 3 lg 5 p 1).
- Neid näitajaid tuleb laboratoorselt kontrollida vähemalt üks kord kuus ja analüüsitulemused esitada Terviseametile esimesel võimalusel (§ 4 lg 1).
- Kohapealseks mõõtmiseks kolm korda päevas loetleb § 4 lg 3 ainult veetemperatuuri, pH ning vaba ja seotud kloori. Hägusus selles loetelus ei ole.
- Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite, patogeenseid mikroorganisme ega aineid sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimese tervisele (§ 3 lg 4).
Varem kehtinud määrus nr 80 nõudis hägususe mõõtmist kohapeal kolm korda päevas (§ 6 lg 8). Seletuskirja (mitte õigusnorm) järgi see nõue kaotati, sest basseinide valdajad ei suuda hägusust mõõta võrreldavatel alustel. Terviseameti veebileht loetleb aga endiselt päevaste kontrollide hulgas ka hägusust. Õiguslikult SM 38 hägususe kohapealset mõõtmist ei nõua; kas Terviseamet kontrollil seda siiski küsib, tuleb täpsustada Terviseametiga.
Kolm tähelepanekut:
- Piiri arvestus. Sõnastus „mitte üle 2 NHÜ“ tähendab keeleliselt, et täpselt 2,0 NHÜ piiri ei ületa, kuid määrus ei selgita, kuidas piirväärtust arvestatakse (sama kehtib sõnade „kuni“ kohta teistes näitajates). Reservi jätmine on mõistlik; täpne lugemine tuleb täpsustada Terviseametiga.
- Ühik. Määruses on NHÜ. Kui laboriprotokollis on NTU või FNU, ära teisenda ise: lepi ühik ja meetod kokku laboriga. NHÜ vastavust NTU või FNU-ga me ei ole kontrollinud.
- Selgus ja ohutus. Määrus ei nõua eraldi selget vett, kuid ohutuse üldnõue hõlmab uppumiste ennetamist ja päästetööde tegemist (§ 2 lg 1). Praktikas on põhja nähtavus ohutuse küsimus, ja nähtavalt hägune vesi on probleem sõltumata sellest, mis oli viimane laboritulemus. See on praktika, mitte eraldi õigusnorm.
Põhjuste kontrolljärjestus
Järjestus on üldine praktika, mitte õigusakt. Paljud objektid alustavad koagulandist, st viimasest sammust, ja kordavad seetõttu sama probleemi kuust kuusse. Mõistlik on minna sammude kaupa, alates sellest, mis muudab kõigi teiste hindamist:
- Filter. Kas see tegelikult filtreerib.
- Vee tasakaal. Kas vesi ei sadesta.
- Desinfitseerimine. Kas vaba kloor on olnud viimastel nädalatel vahemikus.
- Ringlus. Kas kogu maht läbib filtri.
- Peened osakesed ja koagulant.
1. Filter
Filter on esimene, sest tema seisund muudab kõigi teiste põhjuste hindamist. Kontrolli rõhuvahe dünaamikat alates viimasest pesust, pesuvee selgust ja võimaluse korral filtrimaterjali seisundit.
Kanalid täidises. Kokku kleepunud täidis laseb vee läbi mõne tee. Rõhuvahe näib siis normaalne või isegi väike, sest vesi liigub kergelt, aga filtreerimiskvaliteet on kadunud. Väike rõhuvahe koos häguse veega viitab kanalitele, mitte heale filtrile.
Liiga suur kiirus. Filtri tootja annab suurima lubatud filtreerimiskiiruse. SM 38 seda ei sätesta, seega võta arv filtri dokumentatsioonist. Sage olukord on pumba vahetamine võimsama vastu.
Vananenud täidis. SM 38 ei sea filtrimaterjali vahetuse sagedust ega filtri pesu intervalli (varasem määrus nr 80 nõudis pesu vähemalt kaks korda kuus, uus määrus seda ei sätesta). Sinu enda graafik tuleb tootja juhistest ja rõhuvahest. Pesu järel oota üks ringluse tsükkel. Kui hägusus on silmaga nähtavalt vähenenud, on põhjus filtris. Vt artiklit filtri tagurpidi pesu kohta.
2. Vee tasakaal
Vesi, mis kaldub sadestama, eraldab kaltsiumkarbonaati kogu mahus: need on mikroskoopilised osakesed, mis hajutavad valgust ja annavad ühtlase piimja hägususe. Iseloomulik märk on hägusus pärast pH või temperatuuri tõusu, mida filtri pesu ei kõrvalda. Kaltsiumhüpokloriti doseerimine tõstab samaaegselt nii kloori kui kaltsiumi sisaldust, seega võib pikaajalisel kasutamisel kaltsiumi kõvadus tõusta tasemele, kus vesi hakkab sadestama.
SM 38 ei piira üldist leeliselisust ega kaltsiumi kõvadust. Need on kasutusnäitajad, mis mõjutavad reguleeritud näitajaid: pH 6,7–8,0 (§ 3 lg 5 p 3) ja hägusust. Tasakaalu hindamiseks vt artiklit Langelier' indeksi kohta.
3. Desinfitseerimine
Liiga madal vaba kloor annab bioloogilise hägususe: mikroorganismide ja vetikate kasvu varajase etapi enne ilmset rohelust. Vaata mitte tänast näitu, vaid kolm korda päevas tehtud mõõtmiste jada mitme nädala kohta (§ 4 lg 3): kas on olnud näitusid alla 0,5 mg/l (§ 3 lg 5 p 7). Vaata ka seotud kloori (kuni 0,4 mg/l kuni +31 °C vee puhul ja kuni 0,5 mg/l üle +31 °C; p 8). Kui desinfitseerid muul viisil kui kloorimine, ei kehti p 7–9 näitajad (§ 3 lg 7), aga mikrobioloogilised piirid, hägusus ja pH kehtivad endiselt.
4. Ringlus
Küsimus ei ole selles, kas pump töötab, vaid kas kogu maht läbib filtri. Praktiline kontroll: lase pinnale kerge indikaator ja jälgi, kui kiiresti see jõuab pinnaäravoolu ning kas on tsoone, kus see seisab. Ebaühtlane hägusus, mis on ühes basseini osas tugevam, on peaaegu alati hüdraulika, mitte keemia küsimus. SM 38 ei sea ringlusajale piiri; vt artiklit ringluse ja veevahetuse kohta.
5. Koagulant
Koagulatsioon ei ole SM 38 kohustus ega keeld: määrus ei sätesta, kuidas vett puhastada (seletuskiri). Koagulant ühendab peened osakesed suuremateks, mida filter suudab kinni hoida. See on praktika:
- Koagulant toimib, kui filter on korras, tasakaal kontrollitud ja vaba kloor vahemikus, kuid peened osakesed jätavad hägususe.
- Ta ainult liigutab probleemi filtrisse, kui täidis on määrdunud või kokku kleepunud: rõhuvahe tõuseb järsult ja täidise tuleb vahetada varem.
- Toimimise pH-vahemiku annab tootja; kui pH on sellest kaugel, jääb doos vette lisakoormusena.
Kui bassein tuleb sulgeda
SM 38 § 4 lg 5: kui basseinivesi ei vasta nõuetele, selgitab teenuseosutaja kohe välja põhjused ja rakendab vajalikke meetmeid. Ta teavitab mittevastavusest Terviseametit ja vajaduse korral suleb basseini. Määrus ei sätesta, millal bassein uuesti avada. Saastatuse või selle kahtluse korral ja pärast saaste likvideerimist tuleb teha kordusproov (§ 4 lg 2). Praktika soovitus: ava bassein alles siis, kui vesi on nähtavalt selge ja kordusproovi tulemus näitab vastavust. Kuna sulgemise kestus sõltub labori vastuseajast, tasub see lepingus laboriga ette kokku leppida.
Mida kirja panna
- Kohapealsed näidud ja neile järgnenud meetmed (SM 38 § 4 lg 3–4): vorm ei ole ette antud, tulemus peab olema taasesitatav.
- Laboritulemused ja protokollid, sealhulgas mittevastavused ja järgnenud toimingud: kuupäev, vastutaja. Vormi ega säilitustähtaega määrus ei kehtesta.
- Filtri pesu ja täidise vahetus, koagulandi doos (praktika).
- Mittevastavuse aeg ja Terviseameti teavitamine.
Mittevastavuse aeg ja parandusmeetmed tasub fikseerida samal päeval. Tühi periood mittevastavuse ja kordusproovi protokolli vahel näeb välja nagu aeg, mil bassein töötas mittevastava veega, isegi kui see oli suletud.
Õiguslikud allikad
- Sotsiaalministri 21.08.2025 määrus nr 38 „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ (RT I, 26.08.2025, 6), § 2 lg 1, § 3 lg 4–5 ja 7, § 4 lg 1–5: https://www.riigiteataja.ee/akt/126082025006
- Sotsiaalministri määruse nr 38 seletuskiri (selgitus, mitte õigusnorm).
- Terviseamet, „Ujulad ja veekeskused“ (selgitus, mitte õigusnorm): https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/ujulad-ja-veekeskused
- Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80, § 6 lg 8 ja § 7 lg 5 (kehtivuse lõpp 31.08.2025): https://www.riigiteataja.ee/akt/123082011004
See tekst ei ole õigusnõustamine ega keemiline konsultatsioon. Vastutus nõuete täitmise eest jääb teenuseosutajale. Kahtluse korral pöördu Terviseameti või Eesti õigusnõustaja poole.